11. detsember 2016 ilmus Arteris Asso Puideti reportaaž “Esoteerikaäri: palju enamat kui kivikaubandus”
Külm. Külm tundub selle mustjalt läikiva kivi pind sõrmede vahel. Ja sile. Kui kivi tagasi teiste omataoliste hulka langeb, kostab metalne kolksatus. Kuidas see mu näppude vahele sattus? Miks just see kivi? On see juhus? Kas mina valisin kivi või valis kivi minu?
Lõiguke sellest:
…Ja ikkagi, miks ja kuidas need kivid või kristallid üldse mõjuvad? Sellele küsimusele võtab vastata Loitsukelleri (Praegu Kpl.”Proua Rosen” – MJ) kaupluses fotosalongi pidav Moonika Jantson. Mitte tavalist fotosalongi, vaid sellist, mis inimese aura üles pildistab. Soovi korral ka kassi või koera oma. Aga mitte kilpkonna või kala.
Ent tagasi selle juurde, kuidas kivid mõjuvad. Enne selgituse andmist märgib Jantson muiates, et tõenäoliselt saavad kõik gemmoloogid, kes nüüd edasi loevad, väga pahaseks.
Aga nii nagu Jantson sellest aru saab, tekib kristallide sees aatomite tõmbumisel ja tõukumisel vibratsioon, mis väljendabki kivis peituvat sisemist energiat. Et aga kivide kristalliline struktuur on väga täpne ja püsiv, siis kokkupuutes mõne teise keha, näiteks inimese energiaga ei muutu mitte kristallid ise, vaid selle teise keha. «Ehk siis kristalli energia hakkab inimese energiat stabiliseerima ja korrastama ja selle aluseks ongi kristalli hästi korrapärane võnge,» annab Jantson selgituse, mis kõlab märksa paremini kui see, et lihtsalt uskuda tuleb.
Aga enamik esoteerikakaupluse külastajaid vist ei otsigi mingit teaduslikku selgitust. Nemad tahavad uskuda. «Teadus ütleb, et see on platseeboefekt, aga kui asi toimib, siis on see ju inimesele ainult kasuks,» nendib Jantson.
Tõepoolest, kui ikka endale pidevalt sisendada, et ahh, ma olen vaene, nagunii ei saa ega suuda, siis ega ei saa ja ei suudagi. Kui aga uskuda ja muuta oma mõttemustrit, võib ka imelisi asju juhtuma hakata. Ning kui üks kivi või amulett seda teha aitab, siis miks mitte?
Värviline maailm
Fotosalongi pidav Moonika Jantson ütleb, et kes ei oska kuidagi seda OMA kivi ära tunda, võib vihjeid leida enda aura pildist.
«Vasakult käelt võtke sõrmused ära, et peopesa oleks vaba,» õpetab Jantson. «Sõrmused võivad häirida seadme tööd.»
Seade, mida Jantson tutvustab kui energiavälja mõõtvat biosensorit, kujutab endast lauanurgale asetatud plaati, millel küljes lapikud metallneedid. «Puutuge korraks vastu lauajalga, et staatiline vool saaks maandatud, ja nüüd pange vasak käsi niimoodi peale, et sõrmed need kontaktid ära kataks,» juhendab Jantson.
Seejärel tuleb keskenduda endale – proovida näiteks tunnetada oma tundeid. Võttes appi salongi arvutikõlaritest kostva metidatiivse muusika, kujutlen ennast paarikümne sekundi jooksul põlislaane samblaga vooderdatud maakamarale, ümberringi iidsete puude krobelised tüved. On hämar. Ja rahulik.
«Nii, võib käe ära võtta,» katkestab Jantson mu spirituaalsed rännakud. «Ütlen kohe, et väga ilusa pildi saime.»Arvutimonitorilt vaatab vastu õnneliku näoga mina, ümbritsetud rohelisest munast. Natuke on kollast ja punast ka. Teisel pildil on lihtsalt inimfiguur samasuguse seest punase, väljast rohelise muna sees.
Muna teljel jookseb seitse värvilist täppi. Pealaest munanditeni. Selgub, et need ongi tšakrad. Üldreegel on see, et võiks valida seda värvi kivi, millist värvi tšakrat parasjagu mõjutada tahad.
Aurapildilt, millel domineerivad punane ja oranž, loeb Jantson välja, et olen konkurentsivõimeline, energiline, põnev, kirglik, tahtejõuline. Domineeriva punase värvi järgi võib ka öelda, et olen materialist, realist, samas hästi töökas, sihikindel ja uudishimulik.
Käime järgemööda läbi kõik mu aurapildil olevad värvid ja nende tähendused. «Tegelikult on see aura väga ilus – harmooniline ja tasakaalukas.» Olen rahul. Pole ju paha tulemus.
Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/3937163/esoteerikaari-palju-enamat-kui-kivikaubandus
TUNNETA ENNAST JA MAAILMA NING ELA KIRKALT! KEHALE, HINGELE ja VAIMULE!